KAS MINU SÜMPTOMID ON RASKEMAD?

Kas raskete COVID-19 sümptomite tekkimise oht on kõigil südamehaigustega patsientidel sarnane?


Nakatumine toimub kõikidel inimestel sarnaselt. Viirus levib õhus olevate piiskade kaudu nakatunud inimeselt, kes köhib, aevastab või räägib. Nakatutakse ka saastunud pindade puudutamise kaudu. Viirus võib näiteks laudadel ja ukselinkidel püsida isegi kogu päeva. 1

Kehasse jõudes kahjustab viirus otseselt kopse ja kutsub esile põletikulise reaktsiooni. Selle tulemusena langeb vere hapniku tase ja vererõhk muutub ebastabiilseks. Süda peab rohkem tööd tegema, et elundeid hapnikuga varustada.

Eriti ohustatud on järgmiste haigustega isikud:

  • Teoreetiliselt on suurim viirusesse nakatumise ja läbipõdemise oht neil, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. Siia rühma kuuluvad siirdatud organitega haiged, vähi diagnoosiga patsiendid, kemoteraapiat või ulatuslikku kiiritusravi saavad inimesed. Samuti südamehaiged, kellel on kaasuvana leukeemia või lümfoom.3
  • Riskigruppi kuuluvad lisaks veel haprad eakad inimesed, aga ka rasedad, kellel esineb südame-veresoonkonna haigus.3
  • Kõrge riskiga on patsiendid, kellel esineb südamepuudulikkus, dilatatiivne kardiomüopaatia, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, arütmogeenne parema vatsakese düsplaasia või kaasasündinud tsüanootiline südamerike.

Puuduvad tõendid selle kohta, et viirus nakataks implanteeritud seadmeid, näiteks südamestimulaatoreid ja kardioverter-defibrillaatoreid, või põhjustaks klapirikkega haigetel nakkuslikku endokardiiti ehk südameklapi põletikku.

JÄTKE MEELDE: KA PANDEEMIA AJAL ÄRGE VIIVITAGE ABI KUTSUMISEGA!

JÄTKE MEELDE: KA PANDEEMIA AJAL ÄRGE VIIVITAGE ABI KUTSUMISEGA!

Kiire arstiabi võib päästa Teie elu - kiirus on äärmiselt oluline. Haiglad annavad endast parima, et Teid turvalises keskkonnas ravida.